Kohtujurist Bobek, organismide saadakse mutageneesi, põhimõtteliselt, vabastatud kohustusi Geneetiliselt muundatud organismid direktiivi.

Ülemaailmne Taimede Nõukogu avaldus geenidega redigeeritud taimede reguleerimise kohta
Oktoober 13, 2017
Püsti Science ELi töörühmad
Jaanuar 26, 2018
Näita kõike

Euroopa Liidu Kohus
PRESSITEADE nr 04/18, Luksemburg, 18 Jaanuar 2018
Kohtujuristi ettepanek kohtuasjas C-528/16

„GMO-direktiiv”1 reguleerib geneetiliselt muundatud organismide tahtlikku keskkonda viimist (GMOde) ja nende turuleviimine ELis. Eelkõige, kõnealuse direktiiviga hõlmatud organismidele tuleb pärast keskkonnaohu hindamist luba anda. Nende puhul kehtib ka jälgitavus, märgistamise ja järelevalve kohustusi. Direktiiv seda ei tee, aga, kohaldatakse organismide suhtes, mis on saadud teatud geneetilise muundamise tehnikate abil, nagu mutagenees ("mutageneesi erand"). Erinevalt transgeneesist, mutagenees seda ei tee, põhimõtteliselt, tähendab võõra DNA sisestamist elusorganismi. On küll, aga, hõlmavad elava liigi genoomi muutumist. Mutageneesmeetodid on võimaldanud arendada selektiivse herbitsiidi suhtes resistentsete elementidega seemnesorte.
Confédération paysanne on Prantsuse põllumajandusliit, mis kaitseb väikepõllumajanduse huve. Koos kaheksa teise ühinguga, ta on esitanud hagi Conseil d'État'le (Riiginõukogu, Prantsusmaa) et vaidlustada Prantsusmaa määrus, millega võeti üle GMO-direktiiv2. Nad väidavad, et mutageneesi tehnikad on aja jooksul arenenud. Enne GMO direktiivi vastuvõtmist aastal 2001, tervetele taimedele rakendati in vivo ainult tavapäraseid või juhuslikke mutageneesi meetodeid. Järgnevalt, tehnika areng on toonud kaasa mutageneesimeetodite, nagu sihitud mutageneesi meetodid, mis võimaldavad geenis täpset mutatsiooni, et saada, näiteks, ainult teatud herbitsiidide suhtes vastupidav toode. Confédération paysanne'i ja teiste ühenduste jaoks, mutageneesi teel saadud herbitsiidiresistentsete seemnesortide kasutamisega kaasneb oht oluliselt kahjustada keskkonda ning inimeste ja loomade tervist.
Selles kontekstis, Prantsuse Conseil d’État palub Euroopa Kohtul selgitada GMO-direktiivi täpset reguleerimisala., täpsemalt ambitsioon, mutageneesi erandi põhjendus ja mõju, ja hinnata selle kehtivust. Samuti palutakse Euroopa Kohtul näidata, millist rolli peaksid mängima aja möödumine ning arenevad tehnilised ja teaduslikud teadmised nii õigusliku tõlgendamise kui ka ELi õigusaktide kehtivuse hindamise osas., ettevaatuspõhimõtet silmas pidades.
Tänases Arvamuses, Kohtujurist Michal Bobek leiab esiteks, et mutageneesi teel saadud organism võib olla GMO, kui see vastab GMO direktiivis3 sätestatud sisulistele kriteeriumidele.. Ta märgib, et see direktiiv ei nõua võõr-DNA sisestamist organismi, et seda saaks iseloomustada GMO-na., vaid ütleb lihtsalt, et geneetilist materjali on muudetud viisil, mida looduslikult ei esine. Selle määratluse avatuse tõttu võivad organismid, mis on saadud muude meetoditega peale transgeneesi, kuuluda GMO mõiste alla.. Edasi, oleks ebaloogiline jätta teatavad mutageneesi teel saadud organismid direktiivi kohaldamisest välja, kui neid organisme ei saa üldse kirjeldada GMOdena.
Seejärel uurib kohtujurist, kas GMO direktiivis ette nähtud mutageneesi erand peaks hõlmama kõiki mutageneesi tehnikaid või ainult mõnda tehnikat.. Tema sõnul, Ainus asjakohane vahe, mida tuleks teha mutageneesi erandi ulatuse selgitamiseks, on GMO-direktiivi I B lisas sätestatud hoiatus., nimelt see, kas tehnika „hõlmab rekombinantsete nukleiinhappemolekulide või GMOde kasutamist, välja arvatud need, mis on toodetud mutageneesi või taimerakkude rakkude liitmise teel organismidest, mis võivad vahetada geneetilist materjali traditsiooniliste aretusmeetodite kaudu”. Sellest järeldub, et mutageneesimeetodid on vabastatud GMO direktiivi kohustustest, kui need ei hõlma rekombinantsete nukleiinhappemolekulide või GMOde kasutamist, välja arvatud need, mis on toodetud ühe või mitme I B lisas loetletud meetodi abil..
Kohtujurist juhib tähelepanu sellele, et ei GMO-direktiivi ajalooline kontekst ega sisemine loogika ei toeta väidet, et EL-i seadusandja kavatses teha erandi ainult ohututele mutageneesitehnikatele, nagu need seisid tagasi. 2001. Ta leiab, et üldine kategooria nimetusega „mutagenees” peaks loogiliselt hõlmama kõiki neid tehnikaid, mis, antud hetkel, mis on kõnealuse juhtumi jaoks asjakohane, sellesse kategooriasse kuuluvana, sealhulgas kõik uued.
Järgmine, kohtujurist uurib, kas liikmesriigid võiksid minna GMO direktiivist kaugemale ja otsustada allutada mutageneesi teel saadud organismidele kas direktiivis sätestatud kohustused või puhtalt siseriiklikud eeskirjad.. Ta on arvamusel, et mutageneesi erandi lisamisega, ELi seadusandja ei soovinud seda küsimust ELi tasandil reguleerida. Vastavalt sellele, et ruum jääb hõivamata ja, tingimusel, et liikmesriigid peavad kinni oma üldisest ELi õigusest tulenevatest kohustustest, nad võivad kehtestada seadusi mutageneesi teel saadud organismide kohta.
Mis puudutab mutageneesi erandi kehtivust, kohtujurist tunnistab, et seadusandja on kohustatud oma regulatsiooni mõistlikult ajakohasena hoidma. See kohustus muutub ülioluliseks ettevaatuspõhimõttega hõlmatud valdkondades ja küsimustes, nii et sellise ELi õigusmeetme, nagu GMO-direktiiv, kehtivust ei tuleks hinnata üksnes nende faktide ja teadmiste põhjal, nagu need kehtisid otsuse tegemise ajal. meetme vastuvõtmisest, aga ka kohustust hoida õigusaktid mõistlikult ajakohasena.
Siiski, kohtujurist ei näe õigusakti ajakohastamise üldisest kohustusest tulenevaid põhjuseid (antud juhul suurendatakse ettevaatusprintsiibiga) mis võivad mõjutada mutageneesi erandi kehtivust.

Avaldused ja meediakajastus

Saksa keeles:

rootsi keel:

Prantsuse:

Seotud lingid:

PRRI riiklike teadus- ja õigusloome algatusega

Seonduvad postitused

Oktoober 21, 2024

PRRI liikmed, kes osalevad ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konverentsil 2024

Loe edasi
Detsember 8, 2023

Mälestuseks: Prof. Phil Dale

Loe edasi
august 30, 2023

Marc Van Montagu 90. sünniaastapäev

Loe edasi