PRRI kiri ELi asutustele kaasaegse biotehnoloogia kohta, uuendus, valitsemine ja avalik arutelu

Kuni:

Euroopa Komisjoni president, Proua Ursula von der Leyen,

President Euroopa Parlamendi, Hr David Sassoli.

President Euroopa Nõukogu, Hr. Charles Michel,

koopia: Euroopa rohelise pakkumise eest vastutavad volinikud;
Tervis ja toiduohutus; Keskkond; Põllumajandus; Kaubandus; Innovatsioon,
Teadusuuringud, Kultuur, Haridus ja noored.

Re: kaasaegne biotehnoloogia – uuendus, valitsemine ja avalik arutelu

11 Mai 2020

Lugupeetud proua von der Leyen, Hr. Sassoli, ja hr. Michel,

Kirjutan avaliku uurimistöö ja reguleerimise algatuse juhtkomitee nimel (PRRI), moodsa biotehnoloogiaga tegeleva avaliku sektori teadlaste ülemaailmne algatus üldiseks hüvanguks.

Euroopa roheline tehing, Strateegiast talust kahvli juurde ja muudesse ELi tasandi poliitilistesse avaldustesse tunnistatakse, et maailm seisab silmitsi väljakutsega toota piisavalt, toitvat ja ohutut toitu säästval viisil ning eskaleeruvate arengute, näiteks kliimamuutuste tõttu, keskkonna halvenemine, ja rahvastiku dünaamika maailmas. Seda juba hirmuäratavat ülesannet täiendavad veelgi sellised kriisid nagu pandeemiad. COVID-19 oli meeldetuletus, et isegi toidupuuduse tajumine põhjustab sotsiaalseid rahutusi. Toidukriisi käsitlev ülemaailmne aruanne 2020 illustreerib vajadust tugevdada kohalikku toiduga kindlustatust.

Need väljakutsed nõuavad tugev innovatsioon, suurepärane juhtimine ja hästi korraldatud ühiskondlik arutelu.

1. Tugev uuendus

Et kaitsta ja toita planeeti, vajame uuendusi paljudes valdkondades. Esimene Maa tippkohtumine (1992, Päevakord 21) juba tunnistanud, et biotehnoloogia võib märkimisväärselt aidata kaasa inimeste heaolule ja keskkonnale, ning bioloogilise mitmekesisuse konventsioonis kinnitati, et biotehnoloogia on konventsiooni eesmärkide saavutamiseks hädavajalik. Neil põhjustel pühendavad paljud arengumaade ja arenenud riikide avalikud teadlased oma karjääri biotehnoloogilistele uuringutele. Selle perspektiivi, on hädavajalik, et EL säilitaks teadusuuringutele ja innovatsioonile soodsa keskkonna. Kutsume Euroopa Komisjoni üles seda rõhutama asjakohastes poliitikadokumentides, nagu näiteks Euroopa roheline tehing ja talust kahvlikestrateegia.

2. Suurepärane valitsemine

PRRI toetab kindlalt tegevuskavas sätestatud tasakaalustatud lähenemisviisi kaasaegsele biotehnoloogiale 21 ning kiideti heaks järgmistel maailma tippkohtumistel, mida võib kokku võtta kui „kasu maksimeerimist ja võimalike riskide minimeerimist“. Biotehnoloogia eeliste maksimeerimine nõuab tulevikku suunatud teadusuuringute eelarveid, ning me kiidame komisjoni biotehnoloogia tunnustamise eest peamise võimaldava tehnoloogiana ELis&D programmid. Mis puudutab riskide minimeerimist: bioohutuse eeskirjad võimaldavad valitsustel teha teadlikke otsuseid, kas uudsete geneetiliste kombinatsioonidega organismidel võib olla soovimatu mõju, mis kaalub üles eeldatava kasu. ELi seadusandlus geneetiliselt muundatud organismide kohta (GMOde) on vaid paar aastat toiminud tõhusalt teadlike otsuste tegemise vahendina, kuid on politiseeritud otsuste tegemise järk-järgult jõudnud ummikseisu, mitte harva, valimatult viidates ettevaatuspõhimõttele.

Oluliste riiklike teadusuuringute ja innovatsiooni edasise paigalseisu vältimine, soovitame EL-i institutsioonidel ja EL-i liikmesriikidel tagada järgmine:

1. Regulatiivsete nõuete proportsionaalne eristamine. Kutsume ELi institutsioone ja liikmesriike üles määrama GMOde kategooriad, mille kohta on piisavalt teadmisi, et vabastada need kategooriad osaliselt või täielikult regulatiivsetest nõuetest. Veel, kutsume komisjoni üles uurima võimalusi, kuidas direktiivi I B lisa kasutada 2001/18 saab kõige paremini värskendada.
2. Uute tehnikate abil välja töötatud organismide staatuse ebakindluse vähendamine.
   Uute aretusvõtete üle vaieldakse kogu maailmas, kuna nende tulemuseks võivad olla organismid, mis on tavalistest kaaslastest eristamatud, mis tõstatab küsimuse, millised neist organismidest kuuluvad bioohutuse eeskirjade alla. Selle ülemaailmse mõttevahetuse üldine pilt on see, et mõned neist organismidest kuuluvad regulatiivsete määratluste alla, teised aga mitte. Seda arutelu pole ELis veel lahendatud. A 2018 Euroopa Kohtu otsus on põhjustanud palju ebakindlust, ning EL Nõukogu on palunud komisjonil uuringut liidu õiguses genoomitehnikate abil välja töötatud organismide seisundi kohta. Regulatiivsete määratluste erinevatel tõlgendustel on märkimisväärne negatiivne mõju rahvusvahelisele koostööle teadusuuringutes ja kaubanduses. Seetõttu kutsume ELi institutsioone üles tagama selle tõlgendamise, ja vajadusel ka tekst, EL GMO määratluse punkt 2 on võimalikult suures osas vastavusse viidud bioloogilise ohutuse protokolli määratlusega, mille osaline on EL, koos üle 170 riigid.
3. Tõenduspõhine ja vastutustundlik otsuste tegemine. Kutsume ELi institutsioone ja liikmesriike üles rajama selles valdkonnas otsused usaldusväärsetele teadustele ja tõenditele. Seetõttu on oluline olla teadlik ettevaatuspõhimõttest (Rio deklaratsioon, 1992) on abivahend otsuste tegemiseks juhtudel, kui – nagu rõhutavad Euroopa Kohtu praktika ja EÜ juhised - teaduslikus riskianalüüsis on tuvastatud olulised riskid ja ebakindlus. Edasi, vastutustundlik otsustamine nõuab ka otsuste tagajärgede hindamist arengumaade teadusuuringutele ja innovatsioonile.
4. Hästi korraldatud ühiskondlik arutelu

Nagu Euroopa Komisjon on öelnud: toiduga kindlustatuse huvides, ühtegi põllumajanduse vormi ei tohiks Euroopas välistada. Teiste sõnadega: põllumajanduse tulevik ei seisne valimises ühe või teise tehnoloogia vahel, kuid erinevate lähenemisviiside kombinatsioonis, mis on kohandatud kohalikele vajadustele ja keskkonnale. See nõuab ka hästi korraldatud ühiskondlikku arutelu. Kutsume komisjoni üles andma üldsusele selget teavet toidutootmise väljakutsete ja võimalike lahenduste kohta. Me julgustame Euroopa Parlamenti pidama tõenduspõhiseid arutelusid, et arutada toidutootmise väljakutseid, võimalikud lahendused, teatud lahenduste vastuvõtmise ja mitte vastuvõtmise tagajärjed, samuti Euroopa poliitika ja otsuste mõju arengumaadele.

Oleme valmis edasiseks selgitamiseks ja ülaltoodu abistamiseks

Väga siiralt

Sisse. Prof. Marc barjäär Van Montagu, Riikliku teadusuuringute ja reguleerimise algatuse president,
World Food preemia laureaat 2013

Kirja pdf-versiooni saab alla laadida siin